Naisvärdjad

Eile kuulsin järjekordset kurba lugu elust enesest. Järjekordne naine on järjekordselt oma mehe äramineku takistamiseks järjekordse lapse saanud (rasedaks jäänud alles, kui nüüd täpne olla) ja ähvardab järjekordselt mehele last mitte näidata (mitte kunagi, never-ever, lähen või Austraaliasse peitu ära lapsega sinu eest, koer raisk). Miks te kõik hüüate - "ei või olla, jälle!"? Ja räägitakse, et naised on see targem ja hoolivam sugu. Türa, see on ikka eriliselt maniakaalne õelus kui iseenda tahtmise saavutamiseks keeratakse korraga nelja inimese elu perse. Te küsite - "kuidas nelja?". Lihtne: teineteist vihkavate vanemate laps ei saa kunagi õnnelik olema (1); mehele niikuinii kruvi hinge keeratud (2); ega mees lapse emal ka elu lihtsamaks tegema ei hakka selliste teenete eest (3); (nüüd te imestate, et kes see neljas siis olla võiks?) mehe uus naine, tema leidis inimese keda armastada ja siis see võeti temalt ära (laiemale publikule küll suht marginaalne mure, aga selle naise jaoks vb viimase aja elu ikaldus) (4).
Mina olen joodik, jätis ja inimkonna heidik, aga vot sellisteks alatusteks ma võimeline ei oleks. Mehed on üldse inimlikumad. Sarnases situatsioonis nad reeglina kukuvad jooma metsikult, kepivad mõnda aega valimatult mööda ilma ringi, muutuvad südames kalgimaks ja leiavad endale uue ja hullema (ise nad küll loodavad alati paremat leida). Ja pole vaja mulle seletama tulla, et see on nii ainult sellep et nad ei mõista ise lapsi saada. Krt viimasel ajal ma olen liiga palju näinud kuidas südametud naisvärdjad omaenda lastega manipuleerivad nagu need oleks mingid anonüümsed aktsiapaketid. Türa, nad hoolivad omaenda lihast ja verest vähem kui mina oma tühjast taarast! Maha tappa sellised ja põlema panna ja ainult mäktoonaldsis süüa anda!