Eelmisest postist jäi 12. mai välja. Vot see oli ilus päev. Kõigepealt muidugi üks obligatoorne lastesünnipäev morsi, tordi ja kartulikrõpsudega (järgmine päev olid rämedad gaasid). Õhtul aga kogunesid kokku toredad täiskasvanud inimesed ja hakkasid kultuurselt kärakat panema. Parima lapsepõlvesõbraga olime juba pool aastat plaani pidanud pudelikese head viskit lipsu taha lasta, aga ühel ehk teisel põhjusel oli plaan kogu aeg edasi lükkunud. Nüüd siis trehvas niimoodu, et asjaolud klappisid. Naised ja muud loomad jõid viina jõhvikajoogiga ja džinni Sprite'ga, aga vanad paksud mehed lasid viskil haljalt alla libiseda. Kurat kui hea oli vahelduseks ka kultuurselt juua. Poole öö pealt muutus naissugu vägivaldseks ja sundis ka meid, vanu ja pakse, öökluppi minema. Me ei lasknud ennast väga häirida, saatsime emased tantsima ja asusime ennast klubi viskivalikust läbi jooma. Vastu hommikut kui klubi kinni pandi olid veel ainult Famous Grouse 12YO ja Red Label joomata. Red Label ei vaja kommenteerimist ega proovimist. Vana kuulus tedreonu jääb järgmist korda ootama.
Kallid joodikud, lubage endale vahest ka midagi head ja paremat - see teeb hingele head. Pealegi ei tekita õilsad joogid haljalt tarbides mitte mingeid jääknähtusid. Slange va!
reede, 25. mai 2007
Persse ...
Krt vaatasin just, et pole üle kuu aja sattunud siia kirjutama ...
Vahepeal on ju nii palju juhtunud. Aga mul pole lihtsalt viitsimist olnud. Mitte, et näiteks töö juures muud sittagi teha oleks, aga ...
Alustame siis algusest.
Kõigepealt oli seltsimehel sündimise tähistamine. Sai vaeseke juba Jeesuse vanuseks (33 kui keegi ei tea) ja oli väga kuri kui keegi naeltele ja haamrile vihjas. Tal oli ilusti terve baar kinni pandud ja palju jooki varuks ostetud. Isegi pealehammustamist oli ta lahke inimene raatsinud tellida. Meeleolu oli muidugi ärev tänu tibladele kes paar päeva enne seda olid pealinnas märatsema hakanud. Värdjad raisk. Kui me kõik olime ilusasti kõrtsi kohale jõudnud, teatas omanikuemand, et meie armsal kodumaal on tiblade talitsemiseks kuiv seadus välja kuulutatud ja järgmisel hommikul ta meile enam peaparandust müüa ei tohi. Seltskonnal tõmbas automaatselt rusika rulli. Ääre pealt oleks läheduses oma autot silitanud muulastest autopedede seltskond profülaktika mõttes kere peale saanud, aga ju nad said siis meie kurjadest pilkudest aru ning sõitsid minema. Sõnaga meie istusime maha ja valasime lipsu taha nii palju kui tühja ruumi ees oli. Tore istumine oli lõppude lõpuks. Hiljem kuulsime, et kolleegid liidust olid mingitele lipurüvetajatest tibladele asfaldil söösthüppeid õpetanud. Oleks isegi tahtnud samas olla, kuna tegelikus oli palju põnevam olnud lehes kirjutatust (6).
Järgmine hommik ärkasime sünnipäevalapse juures. Elu elamisväärsus oli esialgu sügava kahtluse all. Õnneks oli sünnipäevalapsele hädavajalisi esmaabitarbeid kingitud :) Need maitseid hästi. Siis otsiti muidugi veel mustade päevade varusid üles ja kuskil poolest päevast saati mul andmed puuduvad. Tore nädalavahetus oli.
Edasine aeg on möödunud eriliste eredamate hetkedeta töö tähe all. Vähemalt on suures firmas see tore asi, et igal nädalal on kellegil sünnipäev. See aga tähendab seda, et reedeti kuskil lõuna ajal hakatakse kombekalt viina viskama ja tööpäeva lõpus minnakse kõrtsi edasi jooma. Kella seitsmeks on kõik juba kenasti kutu-piilud ja võivad koju magama roomata. Vot see on töökultuur - euroopa ja valge inimese moodi. Täna on ka reede ...
Proosit sõbrad! Ja ärge unustage päikeselise ilmaga sašlõkki tegemast - see annab põhjuse seltskondlikuks joominguks vabas õhus ja on jube hea peale hammustada :D
Vahepeal on ju nii palju juhtunud. Aga mul pole lihtsalt viitsimist olnud. Mitte, et näiteks töö juures muud sittagi teha oleks, aga ...
Alustame siis algusest.
Kõigepealt oli seltsimehel sündimise tähistamine. Sai vaeseke juba Jeesuse vanuseks (33 kui keegi ei tea) ja oli väga kuri kui keegi naeltele ja haamrile vihjas. Tal oli ilusti terve baar kinni pandud ja palju jooki varuks ostetud. Isegi pealehammustamist oli ta lahke inimene raatsinud tellida. Meeleolu oli muidugi ärev tänu tibladele kes paar päeva enne seda olid pealinnas märatsema hakanud. Värdjad raisk. Kui me kõik olime ilusasti kõrtsi kohale jõudnud, teatas omanikuemand, et meie armsal kodumaal on tiblade talitsemiseks kuiv seadus välja kuulutatud ja järgmisel hommikul ta meile enam peaparandust müüa ei tohi. Seltskonnal tõmbas automaatselt rusika rulli. Ääre pealt oleks läheduses oma autot silitanud muulastest autopedede seltskond profülaktika mõttes kere peale saanud, aga ju nad said siis meie kurjadest pilkudest aru ning sõitsid minema. Sõnaga meie istusime maha ja valasime lipsu taha nii palju kui tühja ruumi ees oli. Tore istumine oli lõppude lõpuks. Hiljem kuulsime, et kolleegid liidust olid mingitele lipurüvetajatest tibladele asfaldil söösthüppeid õpetanud. Oleks isegi tahtnud samas olla, kuna tegelikus oli palju põnevam olnud lehes kirjutatust (6).
Järgmine hommik ärkasime sünnipäevalapse juures. Elu elamisväärsus oli esialgu sügava kahtluse all. Õnneks oli sünnipäevalapsele hädavajalisi esmaabitarbeid kingitud :) Need maitseid hästi. Siis otsiti muidugi veel mustade päevade varusid üles ja kuskil poolest päevast saati mul andmed puuduvad. Tore nädalavahetus oli.
Edasine aeg on möödunud eriliste eredamate hetkedeta töö tähe all. Vähemalt on suures firmas see tore asi, et igal nädalal on kellegil sünnipäev. See aga tähendab seda, et reedeti kuskil lõuna ajal hakatakse kombekalt viina viskama ja tööpäeva lõpus minnakse kõrtsi edasi jooma. Kella seitsmeks on kõik juba kenasti kutu-piilud ja võivad koju magama roomata. Vot see on töökultuur - euroopa ja valge inimese moodi. Täna on ka reede ...
Proosit sõbrad! Ja ärge unustage päikeselise ilmaga sašlõkki tegemast - see annab põhjuse seltskondlikuks joominguks vabas õhus ja on jube hea peale hammustada :D
Tellimine:
Postitused (Atom)
