reede, 19. oktoober 2007

Elust ja asjadest...

Elus on palju toredaid asju mida inimene ei tee, kuna ta tavaliselt ei tule selle peale, et seda teha. Näiteks õllekannust veini joomine. Või portveini (ma ei mõtle siin 777-t) joomine. Või siis oma kodulinnas sellisesse kohta minemine, kus sa veel kunagi oma elus käinud pole.
Ja elus on veel rohkem nõmedaid asju mida inimene tegma peab, kuigi tal oleks vaja hoopis muid asju teha samal ajal. Tööl olemine siis kui peaks tegelikult aitama Sõbral muret viinaklaasi uputada. Ehitusfirmadesse mailide saatmine, kust niikuinii mingit vastust tulemas ei ole kuna sinu objekt on lihtsalt liiga väike ja ei tasu plaani võtmist. Tööl boonuse välja rabelemina ajal mil peaksid hoopis õppuste käsku lõpuni kirjutama või kodus ajalugu ümber kirjutama.
Ja siis on veel asju mille tegemine on tüütu, aga mille tulem on lõppkokkuvõttes vägagi positiivne. Nagu näiteks kahest poolpidusest arvutist ühe paugupilli kokkumeisterdamine. Võtab ropult aega ja on surmigav, aga kaks pudelit veini, pool pudelit viskit ja kuuspakk õlut hiljem on noorsandil olemas oma arvuti, millega kannatab mängida. Ehk siis ma ei pea teda kunagi enam oma arvuti taha mängima laskma.
Aga selle Sõbra aitamise asjus tuleks küll midagi ette võtta kiiremas korras. Niigi süda tilgub verd, nähes kui valus tal sisemiselt on. Ja seda paljalt selle tõttu, et inimesed on tõelised värdjad.

teisipäev, 2. oktoober 2007

Naisvärdjad

Eile kuulsin järjekordset kurba lugu elust enesest. Järjekordne naine on järjekordselt oma mehe äramineku takistamiseks järjekordse lapse saanud (rasedaks jäänud alles, kui nüüd täpne olla) ja ähvardab järjekordselt mehele last mitte näidata (mitte kunagi, never-ever, lähen või Austraaliasse peitu ära lapsega sinu eest, koer raisk). Miks te kõik hüüate - "ei või olla, jälle!"? Ja räägitakse, et naised on see targem ja hoolivam sugu. Türa, see on ikka eriliselt maniakaalne õelus kui iseenda tahtmise saavutamiseks keeratakse korraga nelja inimese elu perse. Te küsite - "kuidas nelja?". Lihtne: teineteist vihkavate vanemate laps ei saa kunagi õnnelik olema (1); mehele niikuinii kruvi hinge keeratud (2); ega mees lapse emal ka elu lihtsamaks tegema ei hakka selliste teenete eest (3); (nüüd te imestate, et kes see neljas siis olla võiks?) mehe uus naine, tema leidis inimese keda armastada ja siis see võeti temalt ära (laiemale publikule küll suht marginaalne mure, aga selle naise jaoks vb viimase aja elu ikaldus) (4).
Mina olen joodik, jätis ja inimkonna heidik, aga vot sellisteks alatusteks ma võimeline ei oleks. Mehed on üldse inimlikumad. Sarnases situatsioonis nad reeglina kukuvad jooma metsikult, kepivad mõnda aega valimatult mööda ilma ringi, muutuvad südames kalgimaks ja leiavad endale uue ja hullema (ise nad küll loodavad alati paremat leida). Ja pole vaja mulle seletama tulla, et see on nii ainult sellep et nad ei mõista ise lapsi saada. Krt viimasel ajal ma olen liiga palju näinud kuidas südametud naisvärdjad omaenda lastega manipuleerivad nagu need oleks mingid anonüümsed aktsiapaketid. Türa, nad hoolivad omaenda lihast ja verest vähem kui mina oma tühjast taarast! Maha tappa sellised ja põlema panna ja ainult mäktoonaldsis süüa anda!

Loomkatsed klubiliste seljas

Pardon my french, aga selle suitsetamiskeeluga on need kuradi tervisejüngritest europeded ikka liiale mis liiale läinud.
Käisime meie naiseõe pulma-aastapäeva tähistamas ööklubis. Kallid joogid ja purjus rahvas. Nagu alati. Aga kuna õhk ei olnudki häguseks suitsetatud, nägi kevadel remonditud ööklubi välja nagu Uku õllekas. Koristamata, kulunud, räpane. See selleks, hea kodune olla kui seda rahvamassi poleks.
Peale esimest kahte kallist jooki muutus suitsunälg nii suureks, et otsisime üles selle klaaskabiini, mida nad seal suitsetamisruumiks nimetavad. No nii 1,5x3 meetrit heal juhul ja lahke silmaga vaadates. Paras neljal-viiel inimesel olla ja suitsetada. Esimene sats sattuski nii, et ruumis oli viis inimest ja asi täiesti toimis. Hiljem kui samas putkas oli korraga 15+ korstent läks asi juba eluohtlikuks. Alates igast suunast sinu riideid sihtivatest suitsuotstest kuni miskise ennast ajutuks joonud jorsini, kes ennast õndsaliku irvega vastu kõiki kohalolevaid naisi nühkis. Ja ta värdjas ei teinud suitsugi vaid kiibitses seal niisama!
Aga häid lambaid mahub ühte lauta palju - me elasime terve ürituse üle ja saime ka elusate riietega tulema sealt. Värdjate europedede katse ausaid suitsetajaid autonoomse gaasikambriga ära tappa ei õnnestunud! Lutsutage oma hübriidajamiga automobiilide sumpsidest veeauru ja köhige verd raisad!

September

Jälle on kuu aega niimoodi mööda saanud, et pole jõudnud midagi kirja panna. Ma ju ometi käin tööl - aega peaks laialt käes olema. Mitte ei mõista aru.
Algas septembrikuu hästi. Kauaaegsemail ja parimal sõbral oli sünnipäev. Ei, mitte veel SEE sünnipäev. SEE ootab veel aastakese. Käisime vanalinna kõrtsus pralletamas. Olin Kolumbus Krisostoomuses enne ka käinud ühe seltsimehe soovitamise peale ja jube rahule jäänud. Head söögid, vanalinna kohta mõistlikud hinnad. Aga nüüd?!? Praed olid pisikesed ja maitsetud. Tükike sealiha ühe kartuli, kahe naeriviilu ja näpuotsatäie hapukapsaga muidugi eestlase jaoks prae mõõtu välja ei annagi, rohkem selline suupisteline eelroog. Õlle hinnad olid ka selliseks kujunenud suvega, et lausa rõõmupisar tahtis silmanurka pugeda kui sõber kinnitas, et tema maksab ikka kogu arve ise. Krt, 50 raha tavalises pubis, tavalise Saku Rocki eest välja käia pole just minu teema. Teenindus polnud ka enam see, mida kevadest mäletasin. Vanad teenindajad, kellest mul VÄGA meeldivad mälestused on, olid nähtavasti suve lõpu puhul lahti lastud. Asemele olid võetud noored näitsikud, kelle tööoskuste puudumist leevendati avara dekolteega :D Pidu tõmmati käima sellega, et esimesest tellimusest kallati üks õlle ettekandjaõpilase poolt sünnipäevalapse õele sülle. Ikka kohe täie rauaga sülle, ainult väga natuke läks sünnipäevalapse naise pükstele ka.
Kui püksid olid ilusti märjaks saadud, praenimelised suupisted ära söödud ja avastatud, et suitsetamas peabki VÄLJAS käima, läks asi lõpuks ikka natuke heaks ka. Söögile tellisime järele asju mis menüüs olid suupistete nime all. Hind oli küll jällegi kvaliteeti arvestades üle pingutatud, aga vähemalt olid kogused eeskujulikumad kui pearoogadel. Pika ootamise peale tulis lavale ka selle õhtu esineja - VLÜ. Väike eelarvamus mul neist oli. Et teevad sellist prostat meremehesülti - mis mulle ju iseenesest meeldib :D Aga see mis sealt tuli ületas ootused mitmekordselt. Lood olid hoogsad ja kaasakiskuvad, enamasti ka tuttavad. Ja trummar oli neil lausa fenomenaalne. Ma pole ennem näinud ühtegi muusikut, kes oma tegevust niimoodi täiel rinnal naudiks. Nii et lõpptulemusena sai ikkagi meeldiva emotsiooni sellest üritusest. Pärast hakkasime sünnipäevalapse juures viskit mekkima ja siis läks asi muidugi käest ära ...

__________


Ülejäänud kuu olen tegelenud oma järjekordse vainimaaniaga. Vastutahtsi pean tunnistama, et kuigi kvaliteetveinid mulle meeldivad, on peedikad ikka kuradi head. Eriti veel kvaliteetpeedikad. Trivento Dulce Sweet Malbec Red näiteks. Või erinevad Monte Cristod. Naisele ma olen ka suutnud natuke (peedi-)veinipisikut külge ajada, nii et eriti ei saa sõimata ka kui rahulikult veinipudeliga sumistada. Vähemalt mitte nii palju kui õlle või viski puhul.
Järgneva oktoobrikuu jooksul tuleb trenni teha ja hoogu võtta novembrikuu suurürituse jaoks. Semu saab NII vanaks ja mina saan õnneks alles lihtsalt vanaks.