Vandersell

Sai siis kaugel lõunamaal käidud. 550 km DAFi-kastis loksutud. Nii sinna kui siia tagasi. Raisk, isegi soome ajateenija vaatas mind kaastundlikult.
Elasime koonduslaagris - hoolikalt põimitud okastraataed oli ümber ja värki. Süüa anti ka nagu Buchenwaldis, et ikke õige figuur manu tuleks. Plaadiliim ja õhkulastud siga. Kes ei tea, mis nood on, küsige Leedu pioneeridelt. Nälja, külma, märja ja muidu ebamugava peale anti lubatust kõvasti vähem raha ka veel. Raisad!
Aga siis ma tulin sellest vastikult odava õlle, suitsu ja lihaga riigist koju tagasi. (jällegi DAFi kastis 550km, aga palju lühem) Ja siin ootas mind armas neiu. Mitte, et nüüd ootas, aga jube armas ikkagi. Kui tl sandistavat peahaava poleks olnud, oleks võinud jaani üheks meeldivaimaks elus lugeda. Seltskond ikka jubedalt loeb.
Pärast tegin pea kolm päeva Arksi juures järeljaani. Too oli ka vahva. Plontide vihaks sai üks noor kena vidinas Liitu värvatud. Ja otse loomalikult sai tööstuslikes kogustes alkoholi hävitatud.
Kodukõrtsi omanikud annavad mulle ka meeldivalt palju tasuta alkoholi. Vana Latern on väga muhe kokteil!
Ning mõtle, mis Sa tahad, ma armastan Sind ikkagi!

Tänud!

Aitäh Sulle (Sa tead, kes Sa oled), et Sa olemas oled! Kellele ma ikka valetan?!? Ma ju armastan Sind ...

Voipiiksuja

Niih. Nüüd ma olen alasti. Niikuit üks vastsündind titt. Täiesti harjumatu tunne on.
Sai siia lugejate hulka esimene inimene, keda ma võin isiklikult päevast päeva näha. Veel hullem, ma olen temast siin kirjutanud. Ja mitte vähe. Kas tegu oli suure vea või muidu muheda lükkega, seda näitab tulevik. Igatahes see, et keegi PÄRISELT minust midagi teab, on viimase veerandsajandi uusim ja vägevaim leiutis. Eks näis, kuhu see viib. Kas üldkasuliku interneti leiutamiseni või tuumapommini. Mõlemad sihandsed uuenduslikud leiutised ...

Kentuki Lõvi

Ma olen ikka peast päris soe. No konkreetselt põõsa taha. Üks asi on eksekseksilt keppi tahta, aga kui ma omast vabast tahtest tema järgi pea põõsasse pööran, siis on asi viltu. Ta on kõik puha vahva tüdruk ja aastatetagusega võrreldes palju rohkem inimeseks muutunud. Aga kõike seda kuradi taaka uuesti üles soojendama hakata ...
Mõne koha pealt ju tahaks. Mitme koha pealt ma tean, et see on halb mõte. Ma ju ei taha tegelikult teist korda sellesse ämbrisse astuda. Või tahan?!? Ausalt peeglisse vaadates tundub, et tahan. Kainele mõistusele helistades tekkib mõte, et tuleks endale kasehaluga piki pead taguda. Süda või pea, kas see polegi mitte küsimus, mille vastus 42 on?!?