Kallid kaaskannatajad. Varsti on käes jälle see tüütu kohustus hakata endale uut aastanumbrit meelde jätma.
Alles see uus 2008. aasta tuli. Ja juba läbi. WTF! Kuhu ta jäi?!?
Mida ma siis sellel aastal teinud olen ...
Tööd. Palju. Oksemaitse on suus juba. Järgmine aasta ma luban, et puhkan vähemalt natukenegi valge inimese moodi. Märtsikuisest puhkusest veedan ma VÄHEMALT nädala arvuti taga õlle ja mängude seltsis. Juulis võiks Saksamaale minna õlut jooma ja odavaid sigarillosid suitsetama. Ja novembris on mul niikuinii matused.
Ma olen oma arvutist sellise paugupilli teinud, et isegi mina olen rahul. KÕIK uued head mängud lippavad kastis nii ilusti, et pisar tuleb silmanurka. Ma olen isegi hakanud originaalmänge ostma. Oleks nüüd veel aega ka, et kõike seda lusti nautida :(
Ma olen nii palju remonti teinud, et elu sees enam rohkem ei taha. Korteriühistu esimehe ametit ei taha ka isegi mitte hullemale vaenlasele soovitada. Selle eest on mul ka ilus korter, uus ahi, korralik elektrijuhtmestik ning veetorustik, majal uus katus, ning varstivalmiv välissoojustus.
Aasta alguses võetud plaan tissidega tibile kotid taha panna on teostamata jäänud. Kahju. Aga temaga on ka niisama meeldivalt koos aega veedetud. Estonia termid ruulivad! Eks uuel aastal uue hooga. Lisaks olen ma selgeks saanud, et ka väga väikeste tissidega saab täiesti üllatavaid asju teha.
Suvi läbi on saanud naabrimehega maja taga liha kõrvetatud ja õlut peale joodud. Šašlõkk+leib+tomat+õlu on väga toitev ja tervislik lõunasöök, eriti kui seda dieeti püsivalt päevast päeva järgida. Suve lõpupoole sai üle saja aasta vana rehielamu rehalas Kuuba sigareid suitsetatud, Šoti viskit joodud ja muidu lahedat lulli löödud - kosmos!
Lisaks sellele kõigele olen ma Rootsi juutidele orjaks hakanud, tööandjal oma jõulukingitused kinni maksta lasknud, taksoga siit Vorkutasse ja tagasi sõitnud, mitukümmend hektoliitrit õlut ära joonud ning veel palju toredaid asju teinud. Hea on teada, et teen lamades 100m pealt mõlaga märklehe sisse jätkuvalt tihedaid kobaraid. Halb on teada, et windooza reinstalli suudan ma ka une pealt ja kinnisilmi teha juba.
Uueks aastaks soovin ma oma kallitele kaaskannatajatele tugevat maksa, tubakaseaduste leevendamist ja -hindade langetamist, alkoholiaktsiisi kaotamist, püsivaid töökohti ning seda, et pidevalt oleksid igal pool müügil need toredad 75-kroonised Rocki 8-pakid, mida Selver vahepeal pakkus ja 0,7l Jäägrid 150.- pullo.
teisipäev, 30. detsember 2008
reede, 14. november 2008
neljapäev, 6. november 2008
laupäev, 23. august 2008
Elu kui selline.
Jah kallid lugejad. Ma olen teid kauaks kuivale jätnud. Sest need paar pornoklippi ja koomuskipilti siin vahepeal pole just suurem lugemismaterjal. Kuigi muuks võibolla täiesti head :P
Ma olen vahepeal palju teinud. Korteriremont on inimsoo vastane tegevus, seda ma võin nüüd julgelt omadest kogemustest kinnitada. Firma suvepäevad on meeliülendav ettevõtmine, mis sest, et enamus firma töötajaid nüüd teab kuidas mu perse välja näeb. Muide ma näen seelikus sigahea välja - enamustele naistele pole nii ilusat säärejooksu antud. Võõra naisega hotellis ööbida ja temaga seal mitte midagi seksuaalset teha, on peale kainekssaamist ka päris huvitav mõtteaine. Ühesõnaga poisid ja tüdrukud - ma olen täiel rinnal elu elanud, tööd teinud ja hulga alkoholi läbi oma organismi kanalisatsiooni läkitanud. Kes mind päriselus tunneb, võib lähemaid kommentaare ja pildimaterjali küsida :P
Tegelikult ma tahtsin hoopis muust asjast rääkida. Ühel minu kunagisel südame tormituulel tekkis hiljuti MSNi imelik pealkiri. Ei hakanud lähemalt torkima, kuna suht kurb teema tundus olevat. Miski hetke võttis ta ise ühendust. Tuli välja, et parimatel naissoo esindajatel ikka kohe kuidagi meestega ei vea :( Käisin näitsikuga söömas ja juttu ajamas. Tal mees olle küla pealt kuulnud, et ta olla kuskil suvepäevadel tollele sarvi teinud. Miski hetke oli korter mehest ja tema asjadest tühi. Näitsikule jäi põnev tuju ja masendavalt koormav pangalaen. Türamaivõi, kas verbaalse suhtluse kõrge kunst on tõesti nii unustuse hõlma vajunud, et ei saa kõigepealt omavahel rääkida ja alles siis tormakalt välja kolima hakata?!? Sellep et kellegil meeletult hea fantaasia ja turumuti mölapidamatus on, ei pea ju ometi teiste inimeste pereelu kannatama. Türa, on ikka lolle olemas.
Hambaarstidest, ravimatutest tõbedest ja peretülidest ma ei hakka rääkimagi - liiga keema ajab. Õnneks endal elu suht rahulik. Naine ei urise isegi selle peale, et ma liig tihti tongis olen omadega.
Slange va my friends! Kui näeme siis joome.
Ma olen vahepeal palju teinud. Korteriremont on inimsoo vastane tegevus, seda ma võin nüüd julgelt omadest kogemustest kinnitada. Firma suvepäevad on meeliülendav ettevõtmine, mis sest, et enamus firma töötajaid nüüd teab kuidas mu perse välja näeb. Muide ma näen seelikus sigahea välja - enamustele naistele pole nii ilusat säärejooksu antud. Võõra naisega hotellis ööbida ja temaga seal mitte midagi seksuaalset teha, on peale kainekssaamist ka päris huvitav mõtteaine. Ühesõnaga poisid ja tüdrukud - ma olen täiel rinnal elu elanud, tööd teinud ja hulga alkoholi läbi oma organismi kanalisatsiooni läkitanud. Kes mind päriselus tunneb, võib lähemaid kommentaare ja pildimaterjali küsida :P
Tegelikult ma tahtsin hoopis muust asjast rääkida. Ühel minu kunagisel südame tormituulel tekkis hiljuti MSNi imelik pealkiri. Ei hakanud lähemalt torkima, kuna suht kurb teema tundus olevat. Miski hetke võttis ta ise ühendust. Tuli välja, et parimatel naissoo esindajatel ikka kohe kuidagi meestega ei vea :( Käisin näitsikuga söömas ja juttu ajamas. Tal mees olle küla pealt kuulnud, et ta olla kuskil suvepäevadel tollele sarvi teinud. Miski hetke oli korter mehest ja tema asjadest tühi. Näitsikule jäi põnev tuju ja masendavalt koormav pangalaen. Türamaivõi, kas verbaalse suhtluse kõrge kunst on tõesti nii unustuse hõlma vajunud, et ei saa kõigepealt omavahel rääkida ja alles siis tormakalt välja kolima hakata?!? Sellep et kellegil meeletult hea fantaasia ja turumuti mölapidamatus on, ei pea ju ometi teiste inimeste pereelu kannatama. Türa, on ikka lolle olemas.
Hambaarstidest, ravimatutest tõbedest ja peretülidest ma ei hakka rääkimagi - liiga keema ajab. Õnneks endal elu suht rahulik. Naine ei urise isegi selle peale, et ma liig tihti tongis olen omadega.
Slange va my friends! Kui näeme siis joome.
esmaspäev, 7. juuli 2008
neljapäev, 20. märts 2008
Noore linnapea seiklused
Suvepealinna esiotsas on Mudalaiu Eediku tahtel võimutsemas noor Mart-poiss. Tal on palju vahvaid ideid ning tuline tegutsemistahe. Aga nagu lastel pahatihti ikka, ei ole ta veel aru saanud mis elus tähtis ja mis mitte ning rahanumbrite tundmist pole talle ka selgeks tehtud.
Oma lapse aruga tahtis ta linna lipuväljaku asemele teha liuväljaku. Et mis see suur muruplats oma lipuvarda ja põlispuude palistusega ikka keset linna laiutab. Teeks sinna miskit vahvat. Alguses ta kohe hakkaski tegema. Kui ma nüüd väga ei eksi, oli vist ehitajagi valmis valitud. Aga siis sai linnarahvas asjast haisu ninna ja kukkus Mart-poisiga kurjustama. Mardike oli kurb, et linnarahvale tema ilus plaan ei meeldi. Vikerkaarevärvides vimplitega uisuväljak oleks ju nii palju toredam kui praegused koledad puud ja üks igav suur lipp kõrge posti otsas.
Ta otsustas, et küsib linnarahva käest üle, ega need siiski tema plaaniga nõus poleks. Ta kulutas 300k rahva raha, et lasta arvutis teha pildid sellest, kuidas tema liuväljak kolme eri koha peal välja näeks ja et mingitel kuupäevadel kuskil kohtades mingid inimesed siis küsiks rahva arvamust. Ta isegi saatis igale linnainimesele, kellel postkast olemas, selle kohta oma ajalehe erinumbri. Et inimesed ikka teaks vastama tulla. Selles lehes ta veel kirjutas, et teised linnaised on vastikud ja lollid. Välja arvatud need, kes tema sõbrad on. Ja ühe ilusa suure värvipildi iseendast pani ta ka kaasa.
Rumalad linnarahva esindajad, kes kogemata tema küsitluspunktid üles leidsid, arvasid jällegi kord ülekaalukalt, et lapslinnapea plaan ei kõlba solgiämbrissegi. Nüüd peab Mart-poiss onu Eedikule ja nendele teistele onudele, kes talle raha andsid, et ta linnapeaks saaks, ära seletama, miks tema tegelikud valimislubadused täidetud pole. Võimatu pole, et Eedik koos rahaonudega saab Mart-poisi peale väga kurjaks ja tal ei lastagi rohkem linnapead mängida.
Kui nüüd pudikeel kõrvale jätta - mina oleks sama küsitluse 30k eest ära teinud. 10k eest oleks tellinud makstud postikuluga küsitluslehti ja lasknud need aktiivsetel noortel ilma rahata üle linna postkastidesse laiali vedada. Ülejäänud 20k oleksin sõpradega sirgeks joonud. Ikka selle terviseks, et Eedik koos oma tibladest vargapundiga põrgus põleks. Ma ei küsi, kas sellist Eestit me tahtsimegi. Ma tean, et ei tahtnud. Siiamaani ei taha!
Oma lapse aruga tahtis ta linna lipuväljaku asemele teha liuväljaku. Et mis see suur muruplats oma lipuvarda ja põlispuude palistusega ikka keset linna laiutab. Teeks sinna miskit vahvat. Alguses ta kohe hakkaski tegema. Kui ma nüüd väga ei eksi, oli vist ehitajagi valmis valitud. Aga siis sai linnarahvas asjast haisu ninna ja kukkus Mart-poisiga kurjustama. Mardike oli kurb, et linnarahvale tema ilus plaan ei meeldi. Vikerkaarevärvides vimplitega uisuväljak oleks ju nii palju toredam kui praegused koledad puud ja üks igav suur lipp kõrge posti otsas.
Ta otsustas, et küsib linnarahva käest üle, ega need siiski tema plaaniga nõus poleks. Ta kulutas 300k rahva raha, et lasta arvutis teha pildid sellest, kuidas tema liuväljak kolme eri koha peal välja näeks ja et mingitel kuupäevadel kuskil kohtades mingid inimesed siis küsiks rahva arvamust. Ta isegi saatis igale linnainimesele, kellel postkast olemas, selle kohta oma ajalehe erinumbri. Et inimesed ikka teaks vastama tulla. Selles lehes ta veel kirjutas, et teised linnaised on vastikud ja lollid. Välja arvatud need, kes tema sõbrad on. Ja ühe ilusa suure värvipildi iseendast pani ta ka kaasa.
Rumalad linnarahva esindajad, kes kogemata tema küsitluspunktid üles leidsid, arvasid jällegi kord ülekaalukalt, et lapslinnapea plaan ei kõlba solgiämbrissegi. Nüüd peab Mart-poiss onu Eedikule ja nendele teistele onudele, kes talle raha andsid, et ta linnapeaks saaks, ära seletama, miks tema tegelikud valimislubadused täidetud pole. Võimatu pole, et Eedik koos rahaonudega saab Mart-poisi peale väga kurjaks ja tal ei lastagi rohkem linnapead mängida.
Kui nüüd pudikeel kõrvale jätta - mina oleks sama küsitluse 30k eest ära teinud. 10k eest oleks tellinud makstud postikuluga küsitluslehti ja lasknud need aktiivsetel noortel ilma rahata üle linna postkastidesse laiali vedada. Ülejäänud 20k oleksin sõpradega sirgeks joonud. Ikka selle terviseks, et Eedik koos oma tibladest vargapundiga põrgus põleks. Ma ei küsi, kas sellist Eestit me tahtsimegi. Ma tean, et ei tahtnud. Siiamaani ei taha!
AVPR
Kunagi tehti selline tore film nagu Alien vs Predator (AVP). Oli täiesti vaadatav asi. Siis tehti sellele järg, Alien vs Predator: Requiem (AVPR).
Sellega juhtus nii nagu pahatihti heade asjade järgedega ikka. Niipalju kui kaadris oli Jahimees (Predator), oli asi täiesti jonksus. Niipalju kui pahad kosmosekrõllid toimetasid oli selline täiesti tavaline slasher õudukas - mitte minu maitse, aga talutav. Asi mida ma ei mõista, on see miks sinna neid inimesi peaosadesse vaja oli. Arendati karaktereid, toodi sisse miskine vendade teema, keskkooliromanss ja mis kuradi paska veel. Kui inimestele oleks jäänud jooksvate, karjuvate ning surevate statistide roll, oleks asi suht norm olnud. Mitte ükski inimene poleks tohtinud midagi rohkemat öelda kui "aaaaaaaaaaaa, korrrrr, blah". Äärmisel juhul võibolla "help" või "mommy". Sellisel juhul oleks film muidugi palju lühem tulnud. Tuumaplahvatuse lööklaines teineteise embuses surevate kosmosepahalaste lõpustseen oli muidugi täiesti lahe.
Kurb, et nii hea bränd sellise sopakaga ära solgiti. Aga see jahimees on ikkagi minu kangelane. Nad tuleks päriselt ka kosmosest üles otsida ning mõnda Aafrika kodusõjakoldesse reality TVd tegema saata. Ma oleks nagu kleebitud teleka külge.
Sellega juhtus nii nagu pahatihti heade asjade järgedega ikka. Niipalju kui kaadris oli Jahimees (Predator), oli asi täiesti jonksus. Niipalju kui pahad kosmosekrõllid toimetasid oli selline täiesti tavaline slasher õudukas - mitte minu maitse, aga talutav. Asi mida ma ei mõista, on see miks sinna neid inimesi peaosadesse vaja oli. Arendati karaktereid, toodi sisse miskine vendade teema, keskkooliromanss ja mis kuradi paska veel. Kui inimestele oleks jäänud jooksvate, karjuvate ning surevate statistide roll, oleks asi suht norm olnud. Mitte ükski inimene poleks tohtinud midagi rohkemat öelda kui "aaaaaaaaaaaa, korrrrr, blah". Äärmisel juhul võibolla "help" või "mommy". Sellisel juhul oleks film muidugi palju lühem tulnud. Tuumaplahvatuse lööklaines teineteise embuses surevate kosmosepahalaste lõpustseen oli muidugi täiesti lahe.
Kurb, et nii hea bränd sellise sopakaga ära solgiti. Aga see jahimees on ikkagi minu kangelane. Nad tuleks päriselt ka kosmosest üles otsida ning mõnda Aafrika kodusõjakoldesse reality TVd tegema saata. Ma oleks nagu kleebitud teleka külge.
Veekeskused
Mul on alati olnud vastumeelsus igasuguste ühiskasutatavate veekogude vastu mis on väiksemad kui Pärnu laht. Elukaaslase pika ja närvesööva tänitamise peale sai siis ka ikkagi lõpuks selles väidetavalt Eesti suurimas ja uhkemas veekeskuses ära käidud.
Türa, see oli veel nõmedam kui ma oodata oskasin. Palju haibitud keskus oli tegelikult pisike. Kolm eri jõhkrusastmega toru millest alla lasta. Kolm suurt mullitava sooja veega basseinikest. Ja veel mõned lombid, mis olid üritatud liikuva veega huvitavaks teha. Põrand oli eluohtlikult libe. Ja siis need hordid lapsi kes seal ekstaasis kiljudes basseine täis kusesid. Ja need vettinud plaastrid mis kohati seinte ääres maas vedelesid. Ropp kloorilehk andis mingisugusegi lootuse tervise säilimiseks.
Mullivann/-bassein oli täiesti normaalne. Või siis pigem oleks olnud, kui seal poleks teisi inimesi olnud ning seal oleks saanud õlut juua. Veesein mis kõrgelt survega alla tuli, oli ka lahe - sellega sai hästi oma õlgu masseerida. Kontoritoolist vaevatud seljale saab sealt praavitust küll, aga närvikulu pole asja väärt.
Mina ei mõista, kuidas saab inimestele sellistes kohtades meeldida. Ja ma käisin seal nädala sees. Siis kui seal oli väidetavalt vähe rahvast. Kui ma tahan seltskondlikult kilukarpi mängida siis ma eelistaks seda teha koos alasti rinnakate näitsikutega, mitte paksude vanamammide ja kisavate lastega.
Türa, see oli veel nõmedam kui ma oodata oskasin. Palju haibitud keskus oli tegelikult pisike. Kolm eri jõhkrusastmega toru millest alla lasta. Kolm suurt mullitava sooja veega basseinikest. Ja veel mõned lombid, mis olid üritatud liikuva veega huvitavaks teha. Põrand oli eluohtlikult libe. Ja siis need hordid lapsi kes seal ekstaasis kiljudes basseine täis kusesid. Ja need vettinud plaastrid mis kohati seinte ääres maas vedelesid. Ropp kloorilehk andis mingisugusegi lootuse tervise säilimiseks.
Mullivann/-bassein oli täiesti normaalne. Või siis pigem oleks olnud, kui seal poleks teisi inimesi olnud ning seal oleks saanud õlut juua. Veesein mis kõrgelt survega alla tuli, oli ka lahe - sellega sai hästi oma õlgu masseerida. Kontoritoolist vaevatud seljale saab sealt praavitust küll, aga närvikulu pole asja väärt.
Mina ei mõista, kuidas saab inimestele sellistes kohtades meeldida. Ja ma käisin seal nädala sees. Siis kui seal oli väidetavalt vähe rahvast. Kui ma tahan seltskondlikult kilukarpi mängida siis ma eelistaks seda teha koos alasti rinnakate näitsikutega, mitte paksude vanamammide ja kisavate lastega.
Head uut aastat!
Vaatasin just eelmise postituse kuupäeva ja sattusin masendusse. Ei kallid sõbrad, mu aastavahetus ei veninud nii pikaks, et alles nüüd pilt ette tuli. Lihtsalt tekkis sellel aastal esimene selline moment, et polnud midagi muud teha, kui siitkaudu oma mõtteid internetitühjusesse paisata. Minust on saanud vastikult asjalik töö-/pereinimene.
Pidevalt on olnud asju, mille kohta ma olen mõelnud, et peaks kirjutama. Aga vot sulle Nobeli kirjanduspreemiat. Eks üritan siia siis miskised eredamad/uuemad mõttekillud paika panna.
Pidevalt on olnud asju, mille kohta ma olen mõelnud, et peaks kirjutama. Aga vot sulle Nobeli kirjanduspreemiat. Eks üritan siia siis miskised eredamad/uuemad mõttekillud paika panna.
Tellimine:
Postitused (Atom)
