Ehhh ...

Lootused on lollidele! Minu elu armastus (praegusel hetkel) väidab tõsimeeles, et seal pole midagi tõsist. Aga kui juba ämm asja "meheks" nimetab, võiksin mina teema vaikselt kokku võtta. Ma jään teda toetama ja poputama kuni minu rahakott seda vähegi võimaldab. Ja ma ei proovi tema peal (eriti tõsiselt) noid teaduslike teemasid. Ma armastan Teda rohkem kui kedagi teist oma elus, aga Tema mind ei taha ning ega ei ole lootust ka selleks, et hakkaks tahtma. Nüüd ma pean teemast ainult niimoodu mööda saama, et ma endale paela kaela ei pane. Armas Jumal, anna mulle too pikalt oodatud võit kätte, saan endale lõpuks pere luua ja muuski osas Sulle meele järele olla ...