Miks mu mõtted on niimoodi minevikus kinni?!? Ma näen olendit oma minevikust ja matan täiesti teadmatult emotsionaalseid ressursse hauda, kuhu ei tohiks tegelikult mitte midagi enam panna. Samas tema on inimene, kes mind päästis mikrotissilisest viimasest eksist.
Ma panin tma pildi laua peale, et meenutada ennast ilusamatest aegadest. Ja ma ei ole isegi oodatud seltskonna liige. Ma pean kas ühinema masinate külmusega või siit olemusest pagema. Ühel ehk teisel viisil.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar