Valitud

Riigikogu sai meil siis nüüd jälle selleks korraks valitud. Mingeid üllausi ei tulnud. Suur nelik tegi puhta vuugi ja kõik pisikese jäid oma pasalompi edasi.
Mina olen jätkuvalt vastik joodik edasi. Mu viimane eks hakkab juba isegi sarkasmi märke üles näitama. Nii lahe. Lõpuks ometi mingigi inimlikuse märk. Kui ta nüüd endale paar huviala ehk hobi ka leiaks võiks teda juba inimeseks pidama hakata. Muidu oli selline hilisteismeline, kes keska lõpukingiks miskilt poldilt lapse sai ja kunagi oma elu omanud polegi. Eks see elutus üks lahkumineku põhjuseid oligi. Lisaks minu eksessiivsele joomisele ja töötusele. Kurb tegelikult - harjumus kutsub mind jätkuvalt tema pisikeste tisside ja fantaasiavaese suguelu juurde tagasi. Ilma sitata, päriselt ka kutsub. Aga see selleks. Võibolla õnnestub lähitulevikus eksekseksile jälle püksi pugeda, temaga sai vähemalt rääkida. Kuigi me läbi ei saanud.
Persse, ma hakkan ikka väga haledaks nutumooriks muutuma siin. Ei, ma pole vinguvaks karsklaseks hakanud. Rahunege sõbrad. Ma olen juba (vähemalt) nädalakese jutti koomas olnud. Ja lõppu sellele õndsale olekule ei paista kuskilt. Marri jälgedes põrgusse kõlab hästi. Ja kui põrgu pipravitust tibinas on, kes ennast kätte ei anna, läheme Aare jälgedes ning kiirendame protsessi.