teisipäev, 12. juuni 2007

Suvepäevad

Oi türa, vahest on elu ikka ilus.
Tehti siis meie teenistusele suvepäevad. Et me, kes me üle armsa kodumaa laiali, teineteist ikka ilusti näost-näkku tundma õpiksime. Ja vihkama või siis armastama.
Asi algas reede õhtul kui me teatri juures parklas bussi ootasime. Bussile registreerunud 12 inimese asemel oli meid seal ainult neli vaprat meest. Buss ise oli 36-kohaline lahmakas kõikide kellade ja viledega. Eks me siis istusimegi neljakesi bussi perses nurgadiivanil ja jõime palju õlut. Nõmmes aretasime endale sanga, plaate, patareisid ja õlut ning sittusime kohaliku söögikoha peldiku umbe, enne kui sinna pulm sisse tuli. Siis lasime samas vaimus edasi lõunaosariikide poole. Peatusi tuli ainult järjest tihemini teha miskipärast.
Kohapeal me hakkasime juba tõsisemalt õlut ligi võtma. Edasi ma ei mäleta hästi.
Hommikul ärkasin oma kuudis põie ja peavalu peale jube vara üles. Kui need mured lahendatud said siis avanes eelmisest õhtust mahajäänud selline pilt.
Peale seda jõime kõhud ilusti õlut täis ja üritasime osaleda sellel kohustuslikul pioneerilaagri mängimisel, mida vist igadel suvepäevadel korraldatakse. Peale lõunat läksid aga palavus ja väsimus nii suureks, et tegin ühe pika ja korraliku lõunauinaku. Siis ajas kallis kolleeg mind üles ja kutsus õhtusöögile. Kuna pioneerilaagrit enam eriti karta polnud vaja istusime maha ja ma otsisin kotist magustoiduks kilose viski. Siis me ostsime veel kohaliku peremehe baarist kilose viski. Siis mingil hetkel käisd mehed Otepääl monopolis ja ostsid ära kogu viski mis neil olemas oli.
Hommikul ajasime endale kausikese seljankat naha vahele ja ostsime peremehelt veel ühe kilose viski. Siis pakkisime asjad kokku ja hakkasime tagasi kodu poole sõitma. Tõrvas ma ostsin kaks kolmveerandist viskit veel. Kena poemüüjaneiut tahtsime ka kaasa kutsuda, aga ta oli häbelik ja ei julgenud tulla (kuigi ülemus oleks isegi lubanud vast).
Kui ma koju jõudsin siis ma värisesin 36 tundi või rohkemgi jutti ja käisin iga poole tunni tagant agooniast ohkides sital. (Pean uhkusega tunnistama, et selle ~36h sisse jäi ka esmaspäevane tööpäev). Aga see üritus oli hilisemat vaeva väärt iga kell.
Kui nüüd hästi järgi mõelda, siis miskine neli laksu suvepäevasid peaks see suvi veel ees olema ...
Proosit sõbrad! Ja kandke mütsi, eriti kui te vabas õhus joote. Kolleeg sai päikesepiste ja vaagub (vähemalt välisel vaatlusel) veel siiani haua serval. Samas on tema kiilas pealagi nunnult punane :D

Kommentaare ei ole: