Ilus jutuajamine

Täna ma ajasin pikalt ja põhjalikult juttu ühe tibinasega, keda ma võiks oma mõistuse hääleks kutsuda. Kunagi, kui ma teda keppima hakkasin, oli ta noor ja peaaegu süütu 17-aastane tibinas. Kohe tõesti nii süütu oli, et (ma talle seda küll kunagi ei öelnud), aga minu liigend ei tahtnud talle kuidagi sisse mahtuda. Ikka tõsiselt noore ja süütu plika võtsime ette. Ma keppisin temaga miskise aja ja olin endaga ütlemata rahul. Tüdruk oli vahva. Omas mõistust ja nägi niisama ka hea välja. (nüüd näeb parem välja veel!) Ütleme nii, et ta on kõige targem tüdruk, keda ma keppinud olen. Praegu omab ta muidugi juba meest ja last põhjarannikul. Aga me ajasime juttu kuskil peaaegu kaks tundi. Tema oli oma joomist lõpetamas ja mina oma joomist alustasin siitpoolt hoogsalt. Mitte tihti ei juhtu, et ma miskise tibinasega nii paljudes asjades nõus olen. Kui tal oma mehega piiksu läheb, olen mina esimene kilde üles korjamas! Too olevus on tulemusrikkam kui minu praegused projektid!