Ja jälle!

Ma olen loll. Ühe tüdruku ma saatsin niimoodi piiksu, et ta kolis inglismaale ära. Ja siis ma võtsin endale pähe, et ma armastan Teda. Kõik räägivad mulle, et see, et ma Teda armastan, on juba kaheksa aastat ilmne olnud. Vähemalt. Eile rääkis üks tark tüdruk mulle pikalt ja põhjalikult, et ma loll olen selle koha pealt. Tema on tõenäoliselt minu elus üks väheseid õigeid valikuid olnud. Süda on suurt armastust täis, aga ma ei tea kuhu seda panna.Seal, kuhu mina seda tahaks panna, ei võeta seda vastu. Tallinnas ma ühe oma südamesoojendaja räägiks ära ilusti, aga ma absoluutselt ei talu tema last. Kõik teised, kuhu ma praegu mõistaks oma südant suunata on õnnelikult paigas omadega. Masendus ja värgid. Ja siis veel see teema temaga, krt nii õnnetult ei saa minna ju. Ei ole juba aastaid nutnud, aga see pani nutma. Ja Villu puskarist paremat asja pole siin planeedil olemas!!!