November

Oh november, november, kuidas ma sind jumaldan!
Novembris on sündinud enamus toredaid inimesi, keda ma oma headeks sõpradeks pean. Mina ise kaasaarvatud. Seoses sünnipäevaga ei saa isegi oma naine pahaks panna, et inimene eksessiivselt joob.
Sünnipäev oli mul. Uhke oli. Inimestel oli külm, aga see on vähese viina viga nõrkade inimeste puhul. Minul oli soe. Mõnedel teistel ka. Mõned võtsid lõpuks isegi enamuse riideid seljast ära. Sõbrad olid lahked ja kinkisid palju viina. Nii palju, et võiks muretult jõuludeni juua ja otsa ei saaks (vist). Tore oli. Kahe aasta pärast teen veel toredama!
Õigus, enne sõpradega tähistamist oli mul ju töö juures ka tähistamine. Vot see oli ilus üritus. Alguses sõid kõik salatit ja värki ja naeratasid ja rääkisid meeldivat juttu. Siis läks enamus mõttetut rahvast minema ja me hakkasime meestega hoolega viina võtma. Oi kui tore oli. Kohalik võll tegi mulle isegi pudeli viina välja ja kolleegid kinkisid mulle kilose Jäägri ja pudeli veini. Mingist hetkest minu mälestused lõpevad. Algavad nad jälle sellega, et kuskil hilisemal õhtul ärkan ma oma töölaua taga klaviatuur näos telefonihelina peale, kus naine uurib, et kus ma olen. Järelikult üks ütlemata tore töine üritus.
Mingi aeg peaks jälle üks teenistusesisene tutvumisüritus tulema, kuna teenistus juba aastavanuseks saanud on. Karta on, et siis läheb ka käest ära ...
Jooge viina sõbrad, see annab sooja!